Elektroonika arenduse protsess – Planeerimine

Iga elektroonikainsener unistab projektist, kus ta saab tegeleda arendamisega ilma aja, raha ja koordineerimise pärast muretsemata. Sellised projektid ootavad meid elektroonikute nirvaanas, kui oleme saavutame piisava passiivse sissetuleku ja töötame eranditult vaid oma hobiprojektide kallal. Praktiseerival inseneril on parim viis stressitaseme madalal hoidmiseks projekti eelarve ja aja kontrollimine.

Selleks, et projekt püsiks kontrolli all tuleb kasutada paari tööriista.

1. Midagi mille abil visualiseerida kõiki ülesandeid, mis tuleb ära teha selleks, et projekt saaks valmis.

2. Midagi, mille abil prognoosida, milliseks tähtajaks projekt valmis võiks saada.

3. Midagi, mille abil prognoosida, kui palju projekt kliendi jaoks maksma võiks minna.

Neid tööriistu on ilmselt palju, erinevatele organisatsioonidele sobivad erinevad ja erinevatele projektidele sobivad erinevad. Kui organisatsioon ja selle projektid on piisavalt mahukad ja kui selle projektijuhid on suure kogemuse ning tehnilise kompetentsiga, ei pruugi inseneril projekti planeerimisega üldse tegemist teha.

See, mis ma siin näiteks toon, on vähim mida igas projektis rakendada tagamaks, et projekt oleks aja ja eelarve mõttes kontrolli all. Kui keegi teine neid asju ei nõua või ei kasuta, võta initsiatiiv ja pane need ise kokku. Täida juhtimisvaakum ja võta projekti juhtimise roll endale.

Samuti tuleb teada, et need tööriistad ei ole ideaalsed. Need aitavad sind tõele lähemale, aga määramatus on paratamatu. Isegi siis, kui sul on taustal tohutu projektijuhtimise aparaat, mis suudab arvesse võtta inseneride pädevust, tööülesande mahtu, töö liigi normtunde, koordineerimise mahtu jne, ei suuda sa prognoosida, kuidas spetsifikatsioon muutub või kui kiiresti toimub tehnoloogiline progress.

Projektiga seotud ülesannete planeerimine

Kui projekti spetsifikatsioon on piisavalt küps, saab kogu meeskonnaga koos paika panna kõik tükid, mis projekti eesmärkide saavutamiseks valmistada tuleb. Nimekiri sobib ka, aga mulle isiklikult meeldivad visuaalsed tööriistad rohkem.

Nimetan seda projekti skeemiks.

Tihti on need sammud üksteisest sõltuvuses. Näiteks peab mehaanika kontseptsioon olema üsna küps enne, kui mehaanik saab anda PCB kuju ja elektroonik saab asuda trükplaati kujundama. Samuti ei saa asuda ICT testri rakist tootma ilma, et trükkplaadil olevate testpunktide asukohad on lukus.

Kasutan selliste diagrammide jaoks draw.io vabavara.

Projekti planeerimise faasis saab neisse kastikestesse kirjutada ka vajalikud tööväljundid – kirjeldus, raport, skeem, joonis, jne. Projekti käigus saab seda kasutada elementaarse jälgimistööriistana. Värvi punaseks kastid, kus on disainiga alustamiseks tarvis veel otsuseid või valikuid teha. Siniseks värvi kastid, mis on arenduse alustamiseks valmis või juba arenduses. Ja roheliseks värvi kastid, mille tööväljund on tehtud ja üle vaadatud.

See on hea tööriist enda motiveerimiseks ja ka kliendile esitamiseks. Aitab töö jagada väiksemateks ja hallatavamateks alamosadeks. Samuti annab tagasisidet projekti edenemise kohta ja loob elementaarse aluse, mille abil projekti tööd inseneride vahel jagada.

Projekti skeemis olevad kastid ja sõltuvused on oluliseks sisendiks aja planeerimisel.

​GANTT diagramm

GANTT diagram on sajand vana tööriist ja sellega on tuttavad kõik, kes vähegi projektijuhtimist teinud on. Praktikas oleks protsess järgmine:

1. Tee tabelarvutusprogrammi loetelu kõikidest projekti skeemis olevatest ülesannetest ja hinda ära neile kuluv aeg.

2. Vastavalt oma prognoositavale nädalasele töötundide arvule ja vastavalt sellele, kui mitu inseneri sul on, värvi ära tabeliruudud mis näitavad millal selle alamülesande töö reaalselt aset leiab. Ära unusta arvesse võtta tööde loogilist järgnevust. Antud juhul võtame tingimuseks, et meil on igas distsipliinis üks insener (mehaanik, elektroonik, programeeria), kes saab projektile kulutada 20 h nädalas.

Kui see tabel lõpuni arendada saame teada, kui palju aega kuluks projekti valmimiseks. Lõpliku oodatava tähtaja saamiseks arvesta sisse ka puhkused, prototüüpide ootamised ja pikad riigipühad.

Kui projekti nädalate arv on teada, arvesta aega ka iganädalaste koosolekute jaoks nii kliendiga kui ka tiimisisesteks. See on aeg mida on vaja veendumaks, et püsid plaanis mille siin etapis kokku paned. Samuti huvitab klienti tavaliselt kuidas asjadega läheb ja alati tuleb üles asju mida täiendavalt arutada vaja.

Kui su organisatsioon müüb töötunde, saad kliendile anda oletuse või siis lausa fikseeritud hinnapakkumise, korrutades kokku loetud töötunnid soovitud tunnihinnaga.

Kui sinu kliendid asuvad sinuga samas organisatsioonis, saate mõelda inseneride töötunni omahinnale ja seeläbi kaaluda projekti potensiaalset tasuvust. Saate arenduskulud tükihinna sisse arvestada ja seeläbi täpsema omahinna arvutada.

​Kokkuvõte

Ajal, kui ise olin noorem insener, tundus projekti planeerimine tobeda ajaraiskamisena. Ma ei teadnud millistest sammudest üks elektroonikaprojekt koosneb ega suutnud hinnata tehnilist keerukust. Seetõttu valisin kergema vastupanu tee ja valisin lähenemise, et “ükski plaan ei pea vastu kokkupõrget reaalsusega”. Kahjuks on keeruline veenda kedagi välja käima raha sadade inseneritundude eest ilma, et suudaksid näidata, mida ta vastu saab.

Planeerimine on distsipliini nõudev tegevus. See on töö ja ma loodan, et kui see on sinu töö, leiad neist elementaarsetest tööriistadest veidi tuge.