Plaanin kirjutada elektroonikainseneridele suunatud artiklite seerja elektroonika arenduse protsessist. Aga ma ei saa sellega pihta hakata enne kui olen kirjutanud ühe artikli mille sihtgrupiks on juhtimistasand – tooteomanik, tehnikajuht, valdkonnajuht.
Juhtimistasand on see keda lõpuks peaks huvitama, et arendusprojekt saab valmis õigeks ajaks, õige eelarvega ja lahendab õiget probleemi. Seega peaks tellimus arendusprotsessi rakendamiseks tulema just sealt.
Minu kogemus juhtimistasandil tegutsemisel on väike ja minu eesmärk siin ei olegi nii väga õpetada. Pigem avada veidi seda kuidas insenerid arendusprojekte näevad ja kuskohas saaks projekti sisendit kontrollides parandada ouliselt projekti õnnestumise tõenäosust.
All on mõned probleemid mille lahendus on juhtimistasandil.
Ebaselge ootus projektile
Ühe ja sama disainiülesande lahendamiseks on alati mitu erinevat viisi. Erinevus võib olla disainile kuluvas ajas, lõpptoote koostu hinnas, toote töökindluses, toodetavuses, testitavuses jne. Kui kliendi poolt on puudu ootus projektile, ehk mida see toode tema ja ta kliendi jaoks tegema peab, on inseneril puudu see laiem kontekst millele tuginedes teha kliendlile parim disainivalik.
Insener võib arvata, et kvaliteet on kõige olulisem. Aga kliendil on olemas oma hooldusmeeskond, kes katkised seadmed ilma erilise valuta välja vahetavad. Temal oleks hoopis vaja, et tootearenduse osa tükihinnast oleks võimalikult madal.
Insener võib oletada, et tähtaeg on paindumatu ja ohverdab kvaliteeti. Kliendi jaoks aga ei ole vahet kas oodata kaks või kolm kuud. Küll aga peletaks vigane toode tema lõppkliendid.
Toote, teenuse või ärimudeli visioonist ei saa astuda otse elektroonika arenduse projekti. Vahepeal tuleb teha veel mõned sammud. Visioonist peab saama strateegia ja strateegiast tegevuskava. See elektroonikaprojekt elab kusagil selles tegevuskavas. Millist strateegilist eesmärki loodud elektroonikakoostuga saavutada on vaja?
Milline on äriplaan? Kui kiiresti peab saama turule? Mis peab olema elektroonikasüsteemi omahind? Milline on ootus töö ja rikkekindlusele?
Loomulikult on mõistlik ka siin osas inseneridega rääkida. Küsida sisendit tehniliste võimaluste, eeldatavate ajakavade ja eelarvete kohta.
Aga see ei saa olla järelmõte, mis tuleb üles siis, kui insenerid küsima hakkavad. See plaan peab olema valmis, paberil, lukus ja ülejäänud plaanidega kooskõlas. Inseneridele peab olema selge mida nende loodud seadmest oodatakse.
Ootuse ja resursside ühildamatus
Olulisim resurss eduka elektroonikaprojekti läbiviimiseks on sinu ligipääes tehnilisele kompetentsile. Sinu arendusmeeskonna kogemus ja kompetents paneb paika, kui palju aega ja raha kulub, mis on aja ja rahakulu hinnangute usaldusväärsus, ning mis on arendustöö kvaliteet.
Kui planeeritav tootmiskogus on väike ja toode tehniliselt lihtne võib parimaks arendusmeeskonnaks olla kaks tudengit, kellele sobib töötasuks osalus su startupis.
Kui tahad toodet, mida saab kümnete tuhandete kaupa toota, mille eluiga on 10 aastat ja mille arenduse ajakava ja eelaarve ei tohi nihkuda vajad kogemustega ja hästi juhitud arendusmeeskonda, kes kulutab palju tunde protsessist tulenevate dokumentidega töötamisele.
Kui sa nüüd aga paned tudengid oma masstootmiseks ette nähtud disaini tegema ongi käes ootuste ja resursside ühildamatus. Nooremarendajad ei suuda haarata suuremahulise projekti täit kompleksust. Nad ei suuda tuvastada auke lähteülesandes. Ei suuda planeerida toote arendus ja testimistsükleid. Ei ole piisavalt tuttavad tootmise tehnoloogiatega. Samuti ei suuda nad joonistada arenduse plaani ja selle alusel anda adekvaatseid hinnanguid kui palju kulub projekti elluviimiseks aega ja raha.
Nad on küll esmapilgul odavad, kuid müüdud seadmete garantiiremont on ka raha. Nad on ka enesekindlad, aga selle vastu aitab vana tõde: Kui ta oskab sulle arusaadavalt ära seletada kuidas ta kavatseb eesmärgid täita ja ta ego ei saa küsimisest haiget on ta tõenäoliselt kompetentne.
Sinu arendusmeeskond ei pea olema sinu organisatsiooni osa ja juhtimistasand ei pea detailideni teadma mida hõlmab endas elektroonika arendus. Küll aga peab juhtimistasand leidma inimesed kes teavad ja kelle nõu nad usaldavad.
Iga projekt osa on sirge paigutamine aeg-raha-kvaliteet kolmnurgale. Kiirelt võib saada odava asja mille kvaliteet ei kõlba kuhugi. Kiirelt võib saada ka väga hea asja, aga see nõuab profesionaalset ja hästi kordineeritud meeskonda kelle palkamine on kallis.
Veendu, et resursid, mida sa arendusprojekti kaasad vastaksid neile ootustele mis sul projekti suhtes on.
Ootuste muutmine projekti käigus
Lean filosoofia üks olulisemaid tahke on raiskamise vältimine. Ettevõttel ei ole mõtet maksta töö eest mis ei loo kliendile väärtust. Ometi näen inseneeria poolest liiga tihti seda kuidas see eesmärk millele pihta peame saama projekti käigus liigub.
Vahetevahel on arenduseesmärkide muutmine objektiivselt vajalik. Misiganes võib projekti käigus muutuda ja võibolla on muudatus äri seisukohalt kriitiline.
Enamasti aga tuleb muudatuste vajalikus puudulikust planeerimisest ja ettevalmistustest. Mõni funktsioon unustati sootuks. Mõni liides spetsifitseeriti valele standardile. Mõni väljund spetsifitseeriti valet tüüpi koormusle.
Mida hiljem projektis need muudatused tulevad seda rohkem on raiskamist- tehtud tööd mis ei leia kasutust, aega mida ei saa tagasi ja auku eelarves. Auku mida saab mida saab täita täiendava rahaga või kompromissiga kvaliteedis.
Selge see, et iga ärimudeli käivitamisel on tundmatuid. Neid tuleks kaardistada ja kõrvaldada enne kui asud arendama tootmisküpset toodet. Mõlemat liiki tundmatute vastu aitavad erinevates küpsusastmetes prototüübid ja tehnoloogia demonstratsioonid, ning nende lõpprakenduses katsetamine.
Ära karda kulutada veidi resursse veendumaks et see ülesanne, mille lahendamisele rakendad oma tehnilise meeskonna põhijõu, täidab sinu äri strateegilist eesmärki.
Kokkuvõtteks
Võrreldes juhtimistasandi ülesannetega on inseneeria lihtne. Inseneeria allub mõõtmisele ja mudelitele märksa paremini. Kas miski töötab või mitte on lihtne tuvastada. Ometi ei ole inseneerias võimalik kvaliteeti, õigeaegsust ja eelarves püsimist kindlustada ilma arendusprotsessita.
Arendusprotsess eleketroonikas annab piiratud positiivse mõju, kui seda rakendatakse vaakumis. Usun, et suutsin näidata kuidas mutrivõti võib masinasse sattuda ka juhtimistasandi tööriistakastist. Seega julgen suuremat süsteemsust soovitada ka juhtidele. Pane asju kirja, joonista diagramme ja tee arvutusi. Materjal, mis sedasi tekib, aitab sul oma plaani selgemalt sõnastada, tuvastada tundmatuid, on sisendiks inseneridele ja suurendab projekti õnnestumise tõenäosust.